Palmimaja

Maja ajaloost:
Klaaslavasid melonite, arbuuside ning värske salati kasvatamiseks leidus Palmses juba 18. sajandi lõpul. Praegune palmimaja on ehitatud Alexander von der Pahleni aegu 1870ndatel ning põhjalikult renoveeritud 100 aastat hiljem Lahemaa Rahvuspargi poolt. Viimase uuenduskuuri läbis palmimaja aastatel 2014 kuni 2015.

Uus aiandusstiil – gardenesque
Eksootiliste taimede kasvatamine sai eriti populaarseks 19. sajandil. Selleks ajaks oli asumaadest Euroopasse toodud juba enam kui 5000 erinevat eksootilist taimeliiki. Ka küttesüsteemid olid tublisti edasi arenenud ning leiutati tahvelklaasi tootmise tehnoloogia. Eksootilistele taimedele ehitati üha uusi ja uhkemaid kasvuhooneid ning tekkis aiandusstiil, mida nimetati gardenesque. Lisaks taimekasvatusele võeti palmimajas vastu ka külalisi ja tähistati härrasrahva ning mõisateenijate sünnipäevi.

Virsikust ananassini
Palmimaja ühes tiivas kasvatati virsikuid, teises viinamarju, keskmises osas palmi-, sidruni- ja loorberipuid ning pidulauale jõudsid ka kodumaised ananassid. Esimestest külmadest kevade saabumiseni on see maja koduks ka suvel õues olnud taimedele nagu fuksiad, oleandrid, pelargoonid ja agaavid.

Suursugune öökuninganna
Täna on Palmse mõisa palmimaja liigirikkuselt kolmandal kohal Eestis – siin kasvab üle 130 erineva taimeliigi. Hoone vasakus tiivas kõrgub uhke kuukaktus ehk öökuninganna, mille suursugused õied jaanipäeva paiku avanevad. Keskosas püüavad pilku kanaari datlipalmid.