Uusrokokoo, 19. sajandi teine pool. Rikkaliku raamistusega, puitnikerdus kaetud lehtkullaga.

Klassitsistlike tunnustega, 18. sajand, Inglismaa. Kellal on lisaks tunni- ja minutiosutiga numbrilauale ka sekundi- ja kuupäevalugeja ning sisse- ja väljalülituv löögimehhanism. Sellist kellatüüpi hakati „vanaisa kellaks“ nimetama ingliskeelse laulu „My Grandfather’s Clock“ järgi.

Kabinet oli algselt kasutusel visiittoana. Täna on siin Balti raudtee rajamist kujutav näitus.

Balti raudtee rajaja Alexander von der Pahlen
Alexander (1820 kuni 1895) oli Carl Magnus von der Pahleni ainuke poeg, kes sai Palmse mõisa omanikuks 1863. aastal. Lisaks Palmsele kuulusid talle ka Vaida, Aruvalla ja Arbavere mõisad. Alexander von der Pahlen oli kõrge riigitegelane ja 1852. aastal sai temast kümneks aastaks Harjumaa kreisisaadik, hiljem maa- ja riiginõunik. Aastatel 1862 kuni 1868 oli ta Eestimaa Rüütelkonna peamees.

Balti Raudtee Seltsi presidendina pühendas ta end Balti Raudtee rajamisele ning aastal 1870. avatigi raudteeliin Peterburi, Tallinna ja Paldiski vahel. Selle eest pärjati teda Tallinna aukodaniku tiitliga. Lisaks riigitööle oli tal suur huvi loodusteaduste, eriti geoloogia vastu.

Ta oli abielus Olga von Grotega (1826 kuni 1888) ning neil oli kolm poega ja kuus tütart.

19. sajandi lõpp, Tallinn. Hele tamm. Kuulunud varasemalt kindral Johan Laidonerile.

Uusrenessanss, 19. sajandi lõpp, Tartu. Tamm.

19. sajandi lõpp. Pilliroost jalgadega.

Salong oli kasutusel mõisahärra visiittoa juurde kuuluva salongina, kuhu härra kutsus külalised jutuajamiseks edasi.

1840, tootja Wirth. Pähklipuu. Klaver on erilise proportsioneeritud üldvormiga. Pedaalidekandja on kujundatud lüüramotiiviga, mille allosas kammkarbimotiiv.

– Gustav Christian von der Pahlen (1648 kuni 1736) ja Margarethe Dorothea, sündinud Metztacken (1656
kuni 1681)
– Arend Dietrich I (1675 kuni 1710) ja Margaretha Charlotte, sündinud Wachtmeister (1686 kuni 1712)
– Arend kuni Ditrich II (1707 kuni 1753) ja Magdalena Elisabeth, sündinud von Derfelden (1710 kuni 1793)
– Hans (1740 kuni 1817) ja Beate Ulrica Sophia, sündinud von Stenbock (1759 kuni 1845)
– Carl Magnus (1779 kuni 1863) ja esimene abikaasa Elisabeth (Betsy), sündinud von Essen (1797 kuni
1820) ning teine abikaasa Katharina (Kitty), sündinud Arvelius (1800 kuni 1869)
– Alexander (1820 kuni 1895) ja Olga Frederike Agnes Isabella, sündinud von Grote (1826 kuni 1888)
– Magnus Hans Alexis (1850 kuni 1925) ja Lubi (Aimee), sündinud Stael von Holstein (1857 kuni 1902)
– Gustav Christian (1883 kuni 1914)
– Gustav Christiani abikaasa Katharina Marie Natalie, sündinud von Buxhoeveden (1887 kuni 1938) ja pojad
Hans Georg Alexis Alexander (1911 kuni 1979) ning Dietrich Peter Arend (1913 kuni 1964)

18. sajandi lõpp. Arend Dietrich von der Pahlen (1878 kuni 1945) abiellus Rheinlandis Gerta Offermanniga ja võttis pingi endaga Palmsest kaasa. Pärast Arend Dietrichi surma hoolitses lesk selle eest, et pink jõuaks Pahlenite perekonna juurde tagasi. 2010. aastal otsustas perekond von der Pahlen pingi taas Palmse mõisa tagastada.

Salong on sisustatud karjala kasest tehtud Vene biidermeiermööbliga 19. sajandi esimesest poolest. Kunagi asus siin raamatukogutuba.

Carl Timoleon von Neff “Eesti naine lapsega” koopia, õli/lõuend, originaal valmistatud 1850ndatel aastatel ja Õli/lõuend. Koopia, originaal 1850ndatest ja asub Eesti Kunstimuuseumis. Maali tagaplaanil on Rakvere panoraam linnuse varemetega.

Õli. Koopia, originaal 1828 ja asub Eesti Kunstimuuseumis.

Õli. Koopia, originaal 1828 ja asub Eesti Kunstimuuseumis.

See on mõisa kõige esindulikum ruum, kus võeti vastu külalisi, korraldati pidulikke vastuvõtte, söömaaegu ja balle.

19. sajandi keskpaik.

Ampiir, 1820. Eestis valmistatud unikaalne trümoopeegel. Eriline on sokli kumer pind. Peeglišarniir on üleval, jalad meenutavad hülgekäppi. Niinimetatud psüühe peegel.

Ampiir, 19. sajandi esimene pool. Alusraamist, sammastest ja karniisist tekkinud ringraami sees liigub peegel külgšarniiridel. See niinimetatud psüühe peegel oli kasutuses Viimsi mõisa magamistoas ja kuulus Johan Laidonerile. Peegel kuulus garnituuri koos sohva ja kuue tugitooliga.

Ampiir, 19. sajand. Silindrikujuline, alusmaterjaliks peitsitud kask, kaetud paksu mahagonspooniga, ilus puidulõige.

1904. A. Adamson (1855 kuni 1929) oli Eesti kujur, akadeemik ja üks Eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Üks tema tuntumatest teostest on Tallinnas asuv Russalka monument (1902).

Koopia. Originaal 1757 ja asub Louvre’is. Skulptuur kujutab ilu- ja armastusjumalanna Aphroditet ja merekarpi, mille tõid talle vee peal liikumiseks merelinnud. Aphrodite-teema oli 18. sajandi prantsuse kunstis väga populaarne.

Falconet´ üks tuntumaid teoseid on Peterburis asuv Peeter Esimese ratsamonument „Vaskratsanik“.

Õli/lõuend, 1888.

Vladimir Jegorovitš Makovski
Eluaastad 1846 kuni 1920. Tema isa Jegor Ivanovitš Makovski oli harrastuskunstnik ja kunstikoguja, üks Moskva Kunstikooli asutajatest. V. J. Makovski alustas kunstiõpinguid juba noores eas Vassili Andrejevitš Tropinini käe all. Aastail 1861 kuni 1869 õppis ta Moskva Kunstikoolis Sergei Konstantinovitš Zarjanko käe all. Ta oli Imperaatorliku Kunstide Akadeemia liige, Moskva Kunstikooli professor ning Peterburi Kunstide Akadeemia ettevalmistuskool

Õli/lõuend, 1927.

Õli/lõuend.

Õli/lõuend.

Eluaastad 1835 kuni 1906. Tema Isa Karl Michael von Wrangell (1794 kuni 1874) oli Kohila mõisnik, ema Emilie Eleonore Cölestine (1811 kuni 1881, sündinud Schafnagel) oli pärit Ukrainast.

Helene von Wrangell armastas kujutada talupoegade elu ja loomi ning harrastas maastikumaali. Tema maale leidub KUMU-s, Moskvas Tretjakovi Galeriis ja Riia Kunstimuuseumis. Ta oli erinevate kunstiühingute liige nii Moskvas kui Peterburis, sealhulgas 1882. aastast esimese daamide kunstiringi asutajaliige.

Õli/lõuend. Maal on kuulunud parun von Stackelbergile.

Õli/lõuend, 1863.

Ruum oli kasutusel saali juurde kuuluva mõisaproua muusikasalongina. Nii mõisaproua kui ka tema tütred olid väga haritud. Nad oskasid võõrkeeli, huvitusid nii lugemisest, käsitööst kui ka musitseerimisest.

Emma stiilis mööbel sai oma nimetuse Soomest ja oli 19. sajandi teisel poolel mõisates väga levinud. Esmakordselt kasutati taolisi esemeid Londoni 1851. aasta maailmanäitusel uusrokokoo interjöörides üleküllastava mugavuse saavutamiseks. Sellist mööblit kasutati gruppidena ruumi põhimööbli vahel. Tavaliselt oli see mööbel üleni polstri ja katteriidega kaetud. Ese dekoreeriti pikkade narmastega, tupsudega ja nöörkaunistustega. Kattena kasutati rohelist, lillat või punast plüüsi, sametit või tugevat puuvillast trükitud mustriga kangast.

Õli/lõuend. Originaalmaal.

Albumis leidub arvukalt erinevaid joonistusi ja käeharjutusi – peamiselt loodusvaateid, natüürmorte ja muinaslugude illustratsioone aastatest 1872 kuni1877. Enamus joonistustest on nähtaval seintel.

Eluaastad 1856 kuni 1919. Olga vanaisa Arendt Dietrich von der Pahlen oli sündinud Palmse mõisas. Olga õppis 1880ndatel kunsti Franz Teppeni juures. Tema maale eksponeeriti mitmetel kunstinäitustel nii Tallinnas kui Tartus.

Näitus kujutab pidulikku õhtusööki aastal 1880
Söömisharjumused ja lauakombed erinesid perekonniti. Hommikuti täiskasvanud palju ei söönud, kindlat söögiaega ei olnud. Kõik muutus, kui tuli võõrustada külalisi. Peen ja mitmekesine menüü oli mõisnike uhkuseks ning seetõttu pöörati suurt tähelepanu kokakunstile. Head kokad olid kõrgelt hinnatud ning neid saadeti tihti välismaale ennast täiendama. Rahvasuu räägib, et Koka-Mammi ja Koka-Papi said vananedes mõisalt eluaegse ülalpidamse ning ilusad raudristid surnuaiale. Teadaolevalt oli 19. sajandi keskel Palmse mõisa kokaks Eru Priidik.

19. sajandi pidulik menüü oli väga mitmekesine ning söömaaeg koosnes mitmetest erinevatest käikudest, kus olid esindatud nii mereannid, ulukiliha, loomaliha kui ka puu- ja juurviljad.

Luksuslik nõudekapp – vanim mööbliese Palmses
Renessanss, 1614, Madalmaad. Tammepuit. Reljeefne puuvool intarsia ja metalliga. Friisil lilleväät fantastiliste inimpealiste loomadega. Ülemise osa tahvlitel Adama ja Eeva kujutised ja alumisel osal Vana-Rooma löömamehed Cocles ja Torquate.

Kapp on erakordne näidis luksuslikust paleemööblist, mis esindab omaaegse intarsiakunsti tipptaset. Karkass ning kuuljalad on mustaks peitsitud puidust, mis peab jäljendama eebenipuud. Sambad on toskaana orderis, ent “tiivulised” ažuursed voluudid ennustavad barokkstiili algust.

Biidermeier- ja ampiirelementidega, 19. sajandi esimene pool, Eesti. Okaspuit, mahagonspoon.

Uus-renesanss, 19. sajandi lõpp. Tamm. Kõrge nikerdatud leen on kaunistatud madalreljeefse taimemotiivilise ornamendiga, mis lõpeb maskarooniga – groteskse näokujutisega.

Orientaalsete ornamentidega intarsiatehnikas rokokoo laud, 18. sajandi keskpaik, Prantsusmaa. Näha on põhjaeuroopalikud rokokoo tunnused: horisontaalsed liikumised ja lai paelornament.

Õli/lõuend, 1852.
Franz Schrutek von Monte Selva
Eluaastad 1807 kuni 1861. Eelkõige teeneka sõjaväelasena tuntud Schrutek oli maalijana pigem harrastaja. Eestiga oli ta seotud eelkõige oma abielu kaudu – ta laulatati 1851. aastal Tallinna bürgermeistri Johann Carl Girardi tütre Johanna (Jenny) Eleonorega (1821 kuni 1895).

8. detsembril 1861 uppus ta paadiõnnetuses Prangli saare lähistel koos oma naise venna Edmund Girardiga.

Muusikamasin-orkestrioola. 19. sajandi lõpp, Peterburg. Valmistatud Jules Henry Zimmermann`i poolt. Enamasti võis selliseid muusikaautomaate leida pigem kõrtsidest ja restoranidest. Nelja vahetatava trumli peal on kokku 24 lugu tollele ajale iseloomuliku tantsumuusikaga.

Harmoonium. Valmistatud Jules Henry Zimmermanni poolt Peterburis. Kaane siseküljel neli auraha: 1867 kuni 1878.

Louis XVI stiil, varaklassitsism, 1770 kuni 1790. Lüüradega istemööbel oli tellitud muusikasalongi jaoks.

1795. W.R.Bigg (1755 kuni 1828) oli inglise kunstnik, Briti Kuningliku Akadeemia liige. Armastas maalida portreid, lapsi ning külaolustikku.

19. sajandi keskpaik, Eesti. Hilisklassitsismile omane napp dekoor, plaadi ja sarje servadel valgevaskliistud (Venemaal tuntud Jakob-stiilina), sügavpunane poleeritud mahagonpind.
Jala ühenduskohal väike valgevasest rosett, mis on väga tüüpiline Eesti klassitsismile.

Trepibarjäärillt leiad härrastemaja ehitaja Hans von der Pahleni monogrammi ja maja ümberehituse lõppdaatumi 1785. Vastasbarjääril näed olulisi sümboleid LRP ja 1985 – Lahemaa Rahvuspark avas 200 aastat hiljem restaureeritud mõisa külastajatele.

Seintel on Palmse mõisa ajalugu tutvustav materjal, sealhulgas uskumatud fotod restaureerimiseelsest mõisast.

Rokokoo, 1741. Kirstult leiad baltisaksa päritolu von Rennenkampfide nimetähed ja valmimisaasta ANNO 1741. Kirst võib olla pärit Eestist, sest siinne tsunftikord hoolitses kõrge kvaliteedi eest.

Lühter on valmistatud Dresdeni portselanist 19 sajandi II poolel.

Tüüpilise biidermeierraamiga hilisemast perioodist, rikkalik puidulõige viitab 1840 aastale, mil algab eksperimentaalne period.Konsool /peegliga/on elegantsema kujundusega kui peegliraam. Lauaplaadil on ilusad proportsioonid , elegantsed konsooljalad ja napp alusplaat lõvikäppadel “Ilus eesti töö, lihtne ja lahe nagu klassitsistlik ese peab olema” Leila Pärtelpoeg

Istemööbli garnituur
Uusrokokoo, 19. sajandi teine pool, Tartu või Peterburg. Komplekt kuulus esimese Eesti Vabariigi ajal Eesti saatkonnale Soomes.

Uusrokokoo, 19. sajandi teine pool. Pähklipuu. Pärineb Kohala mõisast

Rokokoo, 18. sajandi lõpp. Pärineb kunstnik Richard Sagritsa linnakorterist. Klaasplaadi all Sagritsa temperamaal aastast 1965.

Õli/lõuend, 1907.

19. sajandi algus. Voodi ja öökapid pärinevad Volkonskitele kuulunud Keila-Joa mõisast

Raamatukogud olid mõisakultuuri lahutamatu osa, kuid täielikult või osaliselt on neid säilinud üsna vähe – suurem osa hävisid laialimüümise ja jaotamise teel seoses baltisakslaste lahkumisega Eestist 20. sajandi alguses ning keskpaigas. 1940. ja 1950. aastatel natsionaliseeriti kogude jäänused ning jaotati muuseumide ja raamatukogude vahel.
Pahlenite pere raamatukogu säilis õnneks Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu varukogus. Tagasi Palmses on raamatukogu alates 2019. aasta kevadest. Kokku on Pahlenite raamatukogus 2708 raamatut ja trükist.

Raamatukogu võimaldab teha järeldusi lugemisvara mitmekesisusest, perekonna majanduslikust olukorrast ja vaimuelust. Lõviosa raamatuist moodustavad ladinakeelsed teosed majandusest, ajaloost, meditsiinist, geograafiast ja ka poliitikast. Olemas on ka aadliperekondade raamatukogu kohustuslik asunik – ladina keele grammatika. Lisaks veel saksa- ja prantsuskeelseid ning isegi üks hollandikeelne teos.

Kahjuks ei ole teada, kus täpselt asus Palmse mõisa raamatukogutuba, ning arvatavasti muutus selle asukoht mitmete ümberehituste käigus.

Barokk, 18. sajandi keskpaik, Eesti. Lepapuu. Rahva pärimuse kohaselt olevat Sagadi parun von Fock selle kapi Esku kabelile kinkinud.

Biidermeier 19. sajandi esimene pool. Pikendatav ümmargune niinimetatud sajajalgne laud isegi kuni kahekümne neljale inimesele. Lauda sai kasutada ka kahe seina ääres seisva poolringikujulise lauana.

Uusrokokoo, 19. sajandi teine pool, Prantsusmaa. Peamiselt roosipuu. Ülimalt kvaliteetne, ümbrikuna avanev kaardilaud on kaunistatud puiduliike kombineerivas intarsiatehnikas. Kasutatud on puitvineeri, tekstiili, kullatud pronksdetaile.

Ampiir, 1827. Puit, nahk. Leentoolid lasti valmistada parun Carl Magnus von der Pahleni poolt Ilumäe uude kabelisse härraste kohtadeks.

Hilisklassitsism (Jacob-stiil), 19. sajandi algusest. Peterburg. Komplekti kuulub raamatukapp, ovaalne laud, neli tooli ja kirjutuslaud. Kirjutuslaud on mõeldud keset ruumi seisvaks – kõrge tagakülg on korralikult viimistletud. Sahtlibokside uksi kaunistavad Louis XVI päikesemotiivid. Laua on 1917. aastal Peterburist Eestisse toonud Vene kaupmees.

Koopia, 2019. Originaal SA Virumaa Muuseumid kogus.
Originaalis aastatel 1859-1864 maamõõtja C. Jürgensi poolt joonestatud kaardil on näha kogu mõisale kuulunud territoorium – 10 820 hektarit. Kaart valmistati arvatavasti Carl Magnus von der Pahleni tellimusel, kuid valmis lõplikult alles pärast tema surma.
Kaart leiti 1970ndatel katuse vahetuse käigus härrastemaja pööningult. Aastatel 2002 kuni 2018 rippus see siinsamas Kindralitoa seinal, kuid ebasobivate tingimuste tõttu vajas kaart konserveerimist.
Palmse mõis kui kohaliku elu kese.
Kaardilt nähtav mõis ei olnud ainult härrasrahva elukoht. Ennekõike oli see funktsioneeriv majandusüksus – kompleksi kuulus paarkümmend hoonet ja mõis oli 19. sajandi lõpul üks suurimaid. Maid oli natuke üle 10 000 ha, enamik mets ja raba. Talupoegi oli 900 ringis.

Kuigi Palmse mõisnikud pidasid ka tähtsaid ametiposte, tuli suur osa sissetulekust just mõisa majandusest. Peamist tulu andsid karjamõisate ja talude rent, küttepuude ja laudade müük, tellisetööstus ja toorpiirituse müük. Lisaks suurtele ettevõtetele oli mõisas ka oma meierei, kangakudumistöökoda, paemurd, lubja- ja tõrvaahjud, mille toodangut kasutati oma tarbeks. Palmse telliselööv, kus toodeti nii telliseid kui ka katusekive, oli olemas juba 1780. aastal. Võsule rajati tellisevabrik 1868. aastal.