Liiklustuppa sisse astudes leiad kohe paremal asuva küsimustiku, kus saad oma teadmised lliiklusest ja liiklusohutusest proovile panna. 

Mõtle välja, kas vastus on JAH või EI, ning kontrolli siis mustast kastist. Alusta küsimustega ülevalt ja liigu vasakult paremale.

Liikudes veidi edasi leiate autoistme, mis imiteerib kokkupõrget kiirusel 7 km/h.

See kiirus ei ole tegelikult üldse suur, kuid vaadake kuidas iste kokkupõrke ajal liigub. Samuti juhtub see ka siis, kui olete seisvas autos ja keegi sõidab tagant sisse, või kui toimub äkkpidurdus. Kokkupõrketool näitab ka ilusti ära, miks on turvavöö ja selle õige kinnitamine, ning selle üle kontrollimine, väga olulised.  

Kui oled valmis proovima, võta toolis istet. Jälgi, et Sul ei oleks käes lahtiseid esemeid ja kinnita nõuetekohaselt turvavöö, ning kontrolli see igaks-juhuks ka üle. Kui oled valmis, siis las sõber vabastab jalaga päästiku, mis asub tooli taga all paremas nurgas

Kokkupõrketooli juurest leiad ka plakati, kus on märgitud ära erinevate esemete massid kokkupõrkel kiirusel 90 km/h. 

Näiteks limonaadipudel, see võib ka olla vesi, cola või muud. Kui toimub kokkupõrge, on selle mass 65 kg, see on selline täiskasvanud inimese kehakaal. Ja mida suuremaks läheb pudel (0.75 L, 1L, 1.5L, 2 L) ja auto kiirus, seda suuremaks läheb ka mass. 

Täiskasvanud inimese pea kaalub 351 kg, keha massi võite ise veel juurde arvutada. Kõik ülejäänud, mis siin välja toodud on, võtavad kokkupõrke hetkel  samuti väga suured massid ja muutuvad ohtlikuks. See on ka põhjus, miks me võiksime autos kõik asjad kinni panna, kuigi tegelikult me seda ei tee. Poes käies paneme me poekotid ikkagi näiteks pagasiruumi või istmete vahele. Tegelikult on see aga ohtlik, sest need võivad avarii korral autos lendama hakata. 

Samuti on tänapäeval kombeks hoida telefone lahtiselt või anda lastele mängimiseks, aga ka see on ohtlik, sest kokkupõrke ajal hakkavad need samuti liikuma. Roolis olles ei tohiks kunagi telefone kasutada, sest see segab juhtimisvõimet ja võib tekitada eluohtlikke olukordi.

Liikudes kokkupõrke stendi poolt vasakule leiad enda eest liiklusstatistika. Vajuta nuppe ja tutvu eelmiste aastate kurva liiklusstatistikaga. 

Statistikat leiad liiklusõnnetuse, liikluses hukkunute, liikluses vigastatute, Euroopa Liidus liikluses hukkunute, joobes juhtimise tagajärjel hukkunute ja kiiruseületamiste kohta.

Võttes esimeseks näiteks kiiruse ületamised, Näed, et suurem muutus oli 2018, mil paigaldati palju liikluskaameraid, sellest kas drastiline muutus eelmiste aastatega võrreldes. 

Proovi, mis tunne on väsinult liiklusesse minna!

Pane prillid õigesti pähe. Tee ring ümber enda. Otsi põrandalt valge joon ja proovi mööda seda kõndida. Hinda oma seisundit.

Kas oleksid võimeline sõitma mõne liiklusvahendiga?

Prillide juurest leiad ka Eesti Politsei esimese täppisalkomeetri. Oluline kontrollimisvahend, mis oli Eesti politseis kasutusel 1990ndatel. Väga täpne ta siiski ei olnud, sest kui inimene oli joobes ja sai oma karistuse kätte, siis järgmine, kes sinna puhus sai eelmise puhuja promille ka endale.

Esimese täppisalkomeetri kõrval on ka nõukogudeaegne kiirusemõõtja. Kiiruse mõõtja juures on ka valgustus. Valgus suunati sõitvale autole ja nii kiiresti kui valgus tagasi peegeldus, nii kiiresti see auto ka sõitis.

Liiklus toas näete ka poolikut autot. Istu autosse ja katseta, kui kiiresti suudad ohusituatsioonis (kiirusel 90 km/h) pidurdada ning mitu meetrit liigub auto peale reageerimist veel edasi.

0,3 s = 7,5 m; 0,4 s =10 m; 0,5 s = 12,5 m; 0,6 s = 15 m; 0,7 s = 17,5 m.

Autol on kolm pedaali, millest kasutama peab vaid kahte. Vajutades gaasile (kõige parempoolsem) läheb fooris põlema roheline tuli. Hoia jalg gaasil senikaua kuni foorituli läheb punaseks, siis pead vajutama pidurit (keskmine pedaal). Kõrvalolevalt tabloolt näed oma pidurdus reaktsiooni.  Tabloo all näed ära, mitu meetrit Sina veel selle autoga edasi sõitsid. 

Pidurdusteekonnad ilma ABSi kaasabita:

• 100 km/h asfaldil: pidurdusteekond 55 m ning peatumisteekond 83 m.
• 100 km/h märjal asfaldil ja lumel: pidurdusteekond 110 m ning peatumisteekond 138 m.
• 100 km/h jäisel teekattel: pidurdusteekond 257 m ning peatumisteekond 285 m.

Lisaks kõigele muule saab Liiklustoas näha ka politsei teesiili.  See on sõiduki sundpeatamiseks kasutatav erivahend.

Klaasi taga on näha erinevaid esemeid, mida liikluspolitseinikud kasutavad. Osa esemetest on ajas muutunud ja näevad praeguseks natukene teistmoodi välja. Näiteks on enamus trahvikviitungeid hoopis elektroonilised ja puhuma ei pea enam otsikusse, vaid seda saab teha juba eemalt.

Siin on nähtav ka mõõteratas, mida kasutatakse, et näha kui suurt ala kokkupõrge/avarii endast hõlmas.