Refektoorium

Refektoorium ( lad k refectorium ) oli rüütelvendade ühine söögisaal. Kuna ordureeglid nõudsid korrastatud ühiselu, toimusid söögiajad refektooriumis kindlatel kellaaegedel. Rüütelvendadele oli ette nähtud kaks kahekäigulist sooja toiduga söögikorda päevas, mille juurde anti leiba ja pool pinti veini. Liha pakuti tavaliselt teisipäeval, kolmapäeval ja pühapäeval, välja arvatud usupühade ajal. Pühapäeval lubati pakkuda liha mõlema toidukorra ajal.

Esmaspäeval, neljapäeval ja laupäeval söödi köögivilja- või muid toite, reede oli paastupäev. Kuna söömise ajal loeti ette pühakirja ning lauas pidi valitsema täielik vaikus, kasutati omavaheliseks suhtlemiseks viipekeelt.

Refektrooium oli ka pidulik kokkutulekute ruum ning asus tavaliselt ehitise lõunatiivas.Ka tänapäeval toimuvad refektooriumis pidusöögid keskaegsete retseptide järgi Schenkenbergi kõrtsi köögis valmistatud roogadega. Väiksematele seltskondadele kaetakse laud Šoti kambrisse, mis on saanud endale nime 1574. aastal linnuse piiramise ajal hukkunud šotlaste auks.