Kasvuhoone ja viljapuuaed

Ei ühtki tomatit ega kurki
Mõisa toidulauale jõudsid puu- ja juurviljad mõisa köögiviljaaiast ja kasvuhoonetest. Esimesed teated kasvuhoonete ehitamise kohta pärinevad 1783. aastast. 1840. aasta kaardi peal on märgitud juba kaks kasvuhoonet. Kasvuhooned ei olnud kasutusel tomatite ja kurkide kasvukohana, nagu tänapäeval tavaliseks peame, vaid peamiselt lillede, melonite, asperaaguse kasvatamiseks. Kurke ja varast juurvilja kasvatati härjatalli lähedal asuvates lavades.

Viljapuuaia taasrajamine
1970ndate lõpuaastail asus Lahemaa Rahvuspark 1753. aasta plaani järgi taasrajama viljapuuaeda – peamiselt vanade sortide säilitamiseks. Üllatavalt palju leiti Eestist sajandivahetusel istutatud, kuid veel elujõulisi ja saakiandvaid puid. Nendelt võetud oksi kasutati õuna- ja pirnipuude pookealuste silmastamisel. Koguti ka omajuursete ploomi- ja kirsipuude juurevõsusid.

Tänased mõisatoidud – siitsamast aiast
Nagu sajandeid tagasi jõuavad ka täna Palmse mõisa köögivilja- ning viljapuuaias kasvavad saadused mõisakööki, kust neist valmivad maitsvad ja ehedad mõisaroad.