Valel on lühikesed jalad (Eesti vanasõna).
“Me valetame, kus ausus ei aita”, ütleb teadlane Tim Levin.

Me kõik valetame, aga kõik valed pole ühesugused. Inimene valetab ja räägib tõtt mingil eesmärgil.

22% Isiklik eksimus: varjata viga või pahategu
16% Majanduslik eelis: saada rahalist kasu
15% Isiklik eelis: saada mitterahalist kasu
14% Vältimine: pääseda või hoiduda inimeste eest
8% Enesest mulje kujundamine: luua endast positiivne kuvand
7% Teadmata: motiivid on ebaselged meile endilegi
5% Altruistlik: aidata inimesi
5% Huumor: ajada inimesed naerma
4% Pahatahtlik: teha teistele haiget
2% Haiguslik: eirata tegelikkust
2% Viisakusvale: hoida suhteid või vältida jämedusi

1. Käed risti rinnal
Kui vestluskaaslane hoiab käsi risti rinnal, siis on see reeglina märk, et ta ei tunne ennast mugavalt. See ei pruugi alati tähendada valetamist, aga vähemalt näitab, et inimene ei tunne end hetkel kõige kindlamalt. Vastupidisel juhul, kui käed on laiali ja peopesad on näha, siis see näitab, et inimene on vestluses väga avatud ja aus.

2. Liiga krampis
Kui inimene on liiga krampis ja liigutab vähe, siis on see üks valetamise märkidest, sest ta on mingil põhjusel närvis ning soovib olla võimalikult märkamatu ja anda kehakeelega võimalikult vähe informatsiooni.

3. Duchenne’i naeratus
Duchenne’i naeratus on siiras naeratus, mille nimetus tuleb Prantuse neuroloogi Duchenne de Boulougne’i tööst. Ta tegi elektro-füsioloogiliste katsetuste abil kindlaks, et tõelist õnnetunnet väljendav naeratus ei kasuta ainult suu-, vaid ka silmalihaseid, ning loob silmade ümber väikesed kortsud. Siirast naeratust suudavad järgi teha väga vähesed, seetõttu naeratuse jälgimine annab väga palju informatsiooni – kui kortse ümber silmade ei tule, on tegu võltsnaeratusega.

4. Liiga palju detaile
Valetajad annavad edasi sündmuste käiku ja kirjeldavad olukordi detailsemalt kui peaks. Seda isegi siis, kui neilt ei ole nii täpset informatsiooni küsitud. See on põhjendatav sooviga luua endale võimalikult kindel alibi.

5. Higistamine
Iseenesest mõistetav märk, sest valetades on inimesed rohkem närvis ja stressis, mis omakorda paneb higistama. See muidugi ei pruugi olla alati valetamise märk. On inimesi, kes lähevad pingesse mõne ebameeldivama teema peale või ei tunne ennast seltskondlikes vestlustes mugavalt.

6. Liigne silmade pilgutamine
Uuringutest on selgunud, et valetamise ajal pilgutavad inimesed silmi harvem ning vahetult pärast valetamist kiireneb pilgutuste arv kuni kaheksa korda.

7. Järjepidev enda kordamine
Valetades hakkavad inimesed oma mõtet või mõnda fraasi kordama, sest nii soovitakse võita lisaaega nii järgneva mõtte väljendamiseks kui ka oma vale “paremaks müümiseks”.

8. Näo katsumine
Valetades katsutakse oma nägu, nina ja suud tihedamini, kui tõtt rääkides.

9. Kummalised žestid
Valetades ei lähe inimese sõnad ja kätega tehtud žestid kokku ning see hakkab kohe silma.

10. Suurenenud pupillid
Valetades inimestel pupillid suurenevad. See on üks paremaid märke, mida jälgida, sest pupillide suurenemist ei saa inimene kontrollida.

11. Silmside
Valetajad üritavad vältida silmsidet või vastupidi – tekitada võimalikult tugev silmside. Esimesel juhul on tegu instinktiga ja teisel juba kogenud valetajaga, kes teab, et tugeva silmside hoidmine tekitab usaldust. Reeglina tõtt rääkides ei väldita silmsidet ega hoita ka seda väga tugevalt. Mõlemad juhud on väga kergesti äratuntavad.

12. Hääletooni muutus ja kehakeel
Valetades võib inimese hääletoon muutuda ning ta näitab üles ebamugavust ja proovib sinust eemalduda. Samuti asetatakse valetades enda ja vestluskaaslase vahele objekte – olgu see laual olev teetass või käekott jalge ees – et nii tekitada barjäär.

13. Kronoloogia
Valetades räägivad inimesed sündmusest kronoloogilises järjekorras. Tõtt rääkides tuuakse esimesena välja kõige emotsionaalsemad situatsioonid ning alles siis ülejäänu.

14. Huulte närimine
Ka huulte närimine on üks valetamise märkidest.

15. Näpuga näitamine

1. Kannatanu või tunnistaja poolt kohtueelsel või kohtumenetlusel teadvalt valeütluse eest, kui teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 

2. Sama teo eest, kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Valedetektori testil pannakse testitavale külge järgnevad andurid: pulsiandur (vasaku käe sõrmele), hingamisandur (rindkerele), nahaandur (kahele parema käe sõrmele).

Pane käed anduritele ja vasta küsimustele – masin ütleb kohe, kas valetad või räägid tõtt!

Muide, ka Eestis saab läbi viia valedetektori testi, aga tulemusi uurimisprotsessis kasutada ei saa.

1. Verbaalne – kuidas me räägime.
2. Kehakeel – näoilmed ja silmade liikumine.
3. Füsioloogiliste muutuste jälgimine – vererõhk, pulss ja peopesade higistamine.

Inimesed valetavad, et:
– jätta meeldivama ja parema inimese muljet
– pääseda karistamisest
– saada tasu
– kaitsta teist inimest karistuse eest
– võita teiste imetlus
– kaitsta ennast füüsilise ähvarduse eest
– pääseda välja ebasobivast sotsiaalsest olukorrast
– vältida piinlikkust
– säilitada privaatsust
– kasutada võimu teiste üle

“Tõde tuleb iseenesest, aga vale nõuab pingutust ja teravat paindlikku mõistust”, ütleb psühholoog Bruno Verschuer. Valetamine on samasugune arenguprotsessi osa nagu kõndimine ja rääkimine. Laps õpib valetama kahe kuni viie aasta vanuses ja valetab rohkem siis, kui ta katsetab oma iseseisvust. 

Kas teadsid, et ligi pooled meist valetavad lausa mitu korda päevas!

Põgene, nagu tõeline spioon Hollywoodi filmis. Tundub ju lihtne, eks?
Kui kuuled katkemise heli, oled vahele jäänud.