Söögituba
Lõunat oli kombeks süüa koos kogu perega, valge linaga kaetud laua taga. Selle lahtikäiva laua taha mahub sööma 12 inimest. Söögilaua ümber on viis juugendstiilis nahkkattega tooli.
Lauakatteks on Peterburis ja Riias tegutsenud Kuznetsovi portselani- ja fajansivabriku nõud, tirin ja kaks supitaldrikut on pärit ühest Inglise manufaktuurist. Söögiriistad toetuvad metallist alustele, nn. kanakontidele. Nõudekapis leidub peamiselt kohvi- ja teetasse, klaase jm. peeneid nõusid. Söögituppa on mahtunud ka uusrokokoo-stiilis sohva ning uhkuseasjadest käokell, käterätihoidja ja grammofon.
3-1
Teesamovarid ja taldrikud
LOE SIIT
Pärast 1870. aastal rajatud raudteeühendust Peterburiga pakkusid siin tegutsevad vene soost kaupmehed oma ärides Venemaalt toodud kaupa. Nii olid teesamovarid ja laual olevad Kuznetsovi lauanõud kodudes üsna levinud.
3-2
Haubed ehk saksatanud
LOE SIIT
Akna all on pereproua õmbluslaud. Selle maja kauaaegne perenaine Anna-Marie Sidron oli tollele ajale tüüpiliselt kodune, kuid õmbles müügiks lasteriideid ning pitsist ja paeltest haubesid ehk saksatanusid. Tema heegeldatud on ka magamistoas olev mustapesukott.
3-3
Puhvetkapp
LOE SIIT
Söögitoa uhkuseks on 20. sajandi algupoolest pärinev juugend-stiilis puhvetkapp. Kapp on valmistatud tammepuidust, ning seda kaunistavad messingist manused. Ekspert Jüri Kuuskemaa hinnangul pärineb kapp Saksamaalt.