Rakvere on alati olnud Virumaa ja ka siinse hariduselu keskus. Lisaks linnalastele tulid koolidesse õppima ka maalt pärit lapsed, kuid tänases mõistes õpilaskodusid ei olnud. Elukoht leiti sugulaste või tuttavate juurde, vahel ka ajalehekuulutuse kaudu. Kostilaste pidamine oli linnas väga levinud. Elu kostiperes toimus kahe pere kokkuleppe alusel. Enamasti ei arveldatud rahaga või oli raha osa kokkuleppes väike – maalt toodi toidukraami ja seda nii palju, et jätkus tervele perele. Tihti sai kostipere maalt ka küttepuid. Vahel käis linnapere kostilapse kodus talutöödel abiks või ka suvitamas. Kuna majad olid väikesed, oli kostilapsel harva oma tuba. Enamasti oli tema magamisase mõne toa nurgas, lisaks laud või kapp isiklike asjade jaoks, riided rippusid seinal nagis. Voodi oli kas lapse enda oma või kostipere poolt laenatud. Voodipesu tõi kostilaps ise kaasa. Elu kulges kostipere tavade ja reeglite järgi. Siinsesse väikesesse magamistuppa on mahtunud riidekapp, akna all perenaise voodi, mille sai vajadusel sirmiga eraldada. Voodisirm on ostetud Küti mõisast. Ukse pool on kostilapse voodi, seinal tema riided ja voodi juures väike lauake