Taustaks Rakvere lühiajalugu:

Esimesed kirjalikud teated Rakverest pärinevad Läti Henriku Liivimaa kroonikast aastast 1226, mil tänasel Vallimäel seisis vanade eestlaste puulinnus Tarvanpää. Kuigi Rakvere sai Taani kuningalt Erik VI Menvedilt linnaõiguse juba 1302. aastal, sattus linn ajaloo keerdkäikudes mitmeks sajandiks mõisa omandusse, kuni Vene riik linna maad 1797. aastal von Tiesenhausenitelt välja ostis. Kaks korda ‒ Liivi ja Põhjasõjas maani maha põletatud Rakvere jaoks algas nüüd uus elu ja areng.

Maja lugu

Meie maja on esmakordselt kirjalikult mainitud 1783. aastal, kui selle ostis Saksamaalt Eestisse tulnud rätsepmeister Kiegel. Huvitava kokkusattumusena on tegemist sama aastaga, kui Rakverest sai kreisilinn. Esimese 100 aasta jooksul oli majal seitse omanikku ‒ peamiselt igat masti käsitöölised: rätsepad, sadulsepad, kingsepad. Aastal 1877 ostis maja Tallinnast tulnud ja siinse neiu Anna Mariega abiellunud kondiitermeister Adolf Sidron. Selles majas on peetud läbi aegade üürilisi ja kostilapsi. Sidronite järeltulijate kätte jäi maja kuni 20. sajandi 70. aastateni, kui ainus pärija müüs selle Restaureerimisvalitsuse Rakvere osakonnale. Pärast põhjalikku remonti avati majas 19. detsembril 1983 linnakodaniku majamuuseum. Paljud muuseumis välja pandud esemed on saadud annetuste teel, kuid asju on ka ostetud ja koguni vanade majade pööningutelt või prügimäelt leitud.